BCS Itera Äri ja IT konverentsil rääkisin sellest, kuidas äri toimisest kiiremini ja paremini ülevaadet saada. Alljärgnev on kokkuvõte konverentsil jutuks olnust.
Kõik me teame ütlust, et “teadmised on jõud”. Siiski on alati paslik küsida, kas teadmistest on rohkem kasu või kahju. Ehk milline on jõuvektori suund. Teadmine vastase tugevusest, hirm kaotuse ees, takistab meid sageli proovimast, ja nii oleme kaotanud juba enne lahingut. Isegi Sun Tzu on sõjakunsti kirjelduses pidanud kõige suuremaks võiduks sellist, mis on saavutatud ilma lahinguta, ainult heidutuse teel.
Seepärast oli tore hiljutisel BCS Itera Äri ja IT konverentsil kuulata enne enda esinemist Rahva Raamatu arendusjuhi Toomas Aasmäe kirjeldust sellest, kuidas Rahva Raamat ei karda mõõtu võtta maailma vägevatelt.
Kuigi ka Rahva Raamatu e-äri on kiire kasvu trajektooril, on nende tugevuseks ikkagi kohalolu ning otsene füüsiline kogemus, mida e-poes ei ole võimalik kogeda. Proovimata ja katsetamata ei ole võimalik teada saada, millised on edu toovad nišid turul.
Seega peab piisavalt vähe teadma turusegmentide hõivamise ohtudest ning omama julgust sipelgapesasse oksa torgata. Aga kui rumal peab olema, et saada tõeliselt edukaks? Millal tasub oks torgata herilasepessa?
Julge pealehakkamine on pool võitu
Keskmises ettevõttes näeb see piir välja suure paberi-segadusena. Olles Eesti ettevõtetes aidanud ärianalüütika lahendusi juurutada, siis tean, et potentsiaali eduks on kuhjaga. Algse segaduse olemasolu annab võimaluse leida uusi viise andmete seostamiseks ja uute teadmiste leidmiseks. Siiski tuleb meeles pidada, et vähesed teadmised tagavad vaid julge pealehakkamise, jätkuvaks eduks on vaja siiski palju pingutada. Algus tehtud, hakkab pihta süsteemne töö klientidega, et aru saada, millise väärtuse loomisesse nad on nõus panustama. Samuti hakkab töö sisemiste protsessidega, et kliendi soovitut päriselt ja efektiivselt luua.
Peter Drucker oli veendunud, et igal ettevõttel on kaks põhiprotsessi: innovatsioon ja turundus. Need on protsessid, mis tegelevad lisaväärtuse loomise ja sõnastamisega. Kõik ülejäänud protsessid tegelevad tehingute tõhusa läbiviimisega – on see siis masina opereerimine, kauba tarnimine või arve väljastamine. Pika-ajalise edu seisukohast võib olla siiski hetkel tähtsam praegu tehing koju tuua, kui et unistada uuest väärtuspakkumisest. Siiski, ka kriitilise tehingu koju toomine nõuab pakutava väärtuse õiget sõnastamist.
Kuidas tulla toime teadmatusega?
Mida suuremaks organisatsioon kasvab, seda enam tegeleb juht tulevikuga (mis on innovatsioon ja turundus) ning delegeerib igapäevased tegevused. Innovatsiooni, turundust ja ka delegeeritud tegevusi tuleb mõõta. Igapäevase mõõtmisega saavad ettevõtted üha paremini hakkama. Kuid ettevõtte arendamisel tuginevad juhid jätkuvalt peamiselt intuitsioonile. Miks? Sest aruandlus vaatab minevikku, selle staatiline vorm ei arvesta uute oludega ning andmed laekuvad liiga suure viivitusega.
Innovatsioonis ja turunduses on keeruline teadmatusega toime tulla. Hakates uut toodet arendama või uut turusegmenti tuvastama, on peaaegu võimatu ette teada, milline on lõpptulemus ja millal see lõpptulemus saavutatakse. Seepärast ongi populaarses kirjanduses keskendutud kahele-kolmele peamisele meetodile:
- Väikeste juppide kaupa minemine (SCRUM), kus iga samm keskendub selgelt piiritletud tulemuste saavutamisele.
- Minimaalselt vajalik funktsionaalsus (turu testimiseks ja vajaduse mahu hindamiseks)
- Kiire läbikukkumine (parem õudne lõpp kui lõputu õudus)
Kuidas aga aru saada, millal uutel ideedel on jumet või millal oleks aeg avantüürile joon alla tõmmata? Selle otsuse peab langetama juht ise ja otsustamist edasi lükkamata. Siin lastakse tavaliselt jälle käiku petlikuks kujuneda võiv intuitsioon. On oluline, et juht saaks oma intuitsiooni “häält” kontrollida reaalsete näitajatega, andme-segadusest tulvil keskkond ei ole intuitsiooni kontrollimiseks aga eesmärgipärane. Vaja on midagi, mis annaks kiire ülevaate ja visuaalselt selge pildi.
Kiireteks otsusteks peavad ärianalüütika aruanded taskus olema
Olles ise juht, tean, et vajalik on kiire ülevaade, et näha, kas ettevõte liigub õiges suunas. Samuti tahan juhina võimalust ise andmeid uurida ja vajalikke oluliste näitajatega raporteid koostada. Siiamaani ei olnud see võimalik, kõik otsustused tuli teha raamatupidamise, juba vananenud, andmetele tuginedes.
Kui veel ei oska, on hea alustada tasuta
Õnneks on selle jaoks tänapäeval head tööriistad. Ise kasutame ja pakume ka oma klientidele Microsofti PowerBI põhist lahendust, millel on nii mobiilirakendus kui mugav veebikeskkond.
Paljude aruannete jaoks ei ole vaja teha muud, kui vaid veebiteenusesse sisse logida. Näiteks Google Analytics veebilehe analüütika, MailChimp e-kirja kampaaniad, ZenDesk teenuse juhtimine, Marketo e-kommerts.
Graafikud on jagatud kaheks osaks. Töölauad ja aruanded. Töölauale saab tuua kokku graafikuid erinevatest aruannetest/andmekogudest ning töölaudu saab oma kolleegidega jagada. Aruanded võimaldavad aga andmetesse sisse minna ja täpsemalt aru saada, mis toimub.
Veebirakenduses on andmete analüüs veelgi mugavam. Saab ise valida andmevälju, graafiku tüüpe muuta ning filtreid. Iseteenindus on intuitsiooni võtmesõna – saab viivitusteta oma hüpoteese ise kontrollida.
Haldame andmeladu ja jätame aruanded kliendi otsustada
Kõik vajalikud andmeühendused pole, aga PowerBI’s by default olemas. Ettevõtted on erinevad ja seega erinevad ka andmekogumiskohad ja -vajadused. Meie pakume enda klientidele teenust IONO ärianalüütika, mis on lihtsustatult öelduna ettevõtte andmeladu pilves.
Toome andmed kokku erinevatest andmekogudest, puhastame, rikastame ja süstematiseerime. Kõik vajaliku toome ühele töölauale. Kliendil jääb ainult valida, milliseid andmeid ta näha soovib ning koostada graafikud nii, et need tema vajadusi kõnetaksid. Kõik teavad, kui mõttetud on graafikud, mis ajaga kaasas ei käi – IONOga on graafikud ja andmed alati vastavuses kliendi vajadustele.
IONOga on kogu taustategevus automatiseeritud ning toimib kiirel ja vigateta.
Väljastpoolt paistab see kõik lihtne ja nii see peabki olema.
Vastus küsimusele
Kui rumal peab siis olema, et edukaks saada? Kõigepealt peab oleme piisavalt rumal, et proovida. Iga edukas idee on kogenud vastasseisu, ainult kindlameelsus on need ellu viinud. Nö rumaluse ja tarkuse vahel peab valitsema taakaal. Peab olema piisavalt tark, et teada, et oled veel rumal. Peab olema piisavalt rumal, et oleks soov rohkem teada saada, proovida ja katsetada. Meeles tuleb pidada, et edu ei saabu üleöö, vaid on pideva enesetäienduse ja parema poole püüdmise tulemus. See on püüe kogu aeg vähendada oma rumalust, samas teel aina rohkem teada saades, kui vähe Sa tegelikult tead.
21.11.2016