Sujuvam kaugtöö
Eesti ettevõtted on kogu aeg armastanud kasutusele võtta kaasaegset tehnoloogiat. Office 365 teenused ja Teamsi juurutanud ettevõtetel olid kaugtöö võimalused väga head juba enne koroonapandeemia lainet, kuid nappis praktilist kogemust. Kes olid Teamsi oma organisatsioonis põhjalikult juurutanud, tulid kriisist läbi vähemate kahjudega. Mida on meil kaugtöö osas õppida kogu ühiskonda hõlmanud „kaugtöö eksperimendist“?
Tehnoloogia on valmis
Veel kümme aastat tagasi oli tavaline, et päriselt tööd sai teha vaid peakontorist. Kodust, kohvikust ja sageli ka harukontorist oli infosüsteemi teenustele ligipääs kõvasti kehvem. Pilveteenuste revolutsiooni tulemusena on võimalused võrdselt head nii kontoris kui kodus ja tehnoloogilise võimekuse taha ei jäänud midagi. Vähemalt kontoritöötajatel.
Primendi kogemus kodus töötamisel näitas, et peamine tehnoloogiline takistus oli koduse töökoha varustatus. Seepärast pakkusime kõigile töötajatele võimaluse varustada oma kodune töökoht vajalike seadmetega:
- lisaekraan, et mitmes aknas tulemuslikumalt tööd teha;
- korralikud mikrofoniga kõrvaklapid;
- klaviatuur ja hiir, et mugavamalt töötada.
Müügipersonalil, kellel on vaja teha klientidega sageli Teamsi koosolekuid, on kodukontorisse vaja lisaks korralikku veebikaamerat.
Kodune internet on liiga aeglane
Isegi need, kes varem sageli kodust töötasid, vajasid kriisi ajal kiiremat internetti. Selgus, et kui elukaaslane või lapsed peavad sinuga samal ajal Teamsis või Zoomis kokku saama, ei jätku kõigile võrdselt kiiret internetti. Eestis on keskmine kodune internet statistika järgi aeglasem kui lätlastel ja leedukatel. Osaliselt võib selles süüdistada head mobiilset internetti. Kriisi ajal avastasid paljud, et koduse interneti kiirus annab soovida ja kui kõik kodust tööd teevad, ei ole mobiilne internet lahendus. Valmistudes järgmiseks laineks, peab üle vaatama oma koduse interneti kiiruse.
Pere segab rohkem kui kolleegid
Kui mõni töötaja soovis „kodutööpäeva“, siis selgitas ta varem seda võimalusega lõigata ennast ära segajatest võimalusega keskenduda selle ühe olulise töö tegemisele. Tõesti, minnes välja igapäevasest rutiinist on võimalik leida endas suur tahe lõpuni viia pingutust nõudvad ülesanded.
Kui kõik otsustavad asuda kodutööle, on kodus segajaid hoopis rohkem kui kontoris. Lasteaialaste ja algklasside õpilaste vanemad kogesid omal nahal, kuidas laste ärkvel oleku ajal ei ole sisulist tööd võimalik teha. Töö ära tegemise nimel leppisid abikaasad hoopis kokku, et kummal on millisel päeval võimalus kontorisse tööle minna, et olulised tööd tähtaegselt valmis saada.
Üksindus on raske
Kes meist ei oleks vahel mõelnud, et küll ma saaksin kiiremin oma asjad tehtud kui kolleegid ei käiks mind kogu aeg segamas! Kriisi ajal tundsid paljud puudust kolleegi toetavast õlast, nõuandest ja koos tegemise rõõmust. Inimesed koonduvad organisatsioonidesse, et koos rohkem ära teha, toetada teineteist nõrkuse hetkel ning tunda ühiselt rõõmu saavutatud edust. Päris üksikuid hunte on vähe ja ka hundid koonduvad rasketel aegadel karjadesse. Rasked ajad ja sunnitud üksindus olid paljudele väljakutseks.
Ennast kodust välja ajada tasub juba selle pärast, et kontoririided kitsaks ei jääks.
Firma kulu versus isiklik kulu
Kui koroonakriisi esimene šokk üle, pidid paljud firmajuhid tegelema küsimustega, kelle kulu on koduse töökoha, mugava töötooli, koduse interneti jne kulud. Ja kui töö ajal WC pausi tehes varba ära lööd, kas see on tööõnnetus või mitte. Paljud need küsimused jäävad lahendamata, kuid mingi praktika on tänaseks juba tekkinud.
Mitmed ettevõtted on otsustanud, et kodus töötamiseks vajalikud arvuti lisaseadmed nagu monitorid, klaviatuurid ja hiired on ettevõtte kulu. Töölaua ja tooli kui koduse mööbli peab aga töötaja ise hankima. Põhjus selles, et arvutustehnikat on lihtsam standardiseerida ja töötaja lahkumisel jääb tehnika ettevõttele ja selle võib anda järgmise töötaja käsutusse. Ühe töötaja maitsele vastavat kodust mööblit on palju keerulisem järgmisele töötajale edasi anda.
Siiani on jäänud ettevõtted ka seisukohale, et WC-külastusel saadud võimalik varbavigastus tööõnnetuse alla ei kuulu. Seni kuni kohtupraktika puudub, võib selle seisukoha juurde jääda küll.
Ka kodus peab viisakalt riietuma
Vähesed funktsioonid organisatsioonis on sellised, et ei pea suhtlema inimestega väljapoolt oma tiimi. Seepärast peab videokohtumistel järgima samu viisakusreegleid kui päris kohtumistel. Keegi ei alusta ju muidu kohtumist sõnadega: “Sorry, et ma selline välja näen! Täna ei jõudnud dušši alla.“
Kohtumiseks peab olema nii valmis, et selline vabandus ei tule isegi mõttesse. Pole mõtet teistes enda suhtes eelarvamusi kujundada.
Kodust on raskem juhtida
Juhi kohalolu on üks tähtsamaid juhtimismeetodeid, sest lisaks käskudele ja keeldudele on vaja eeskuju. Ja eeskuju on võimalik anda ainult olles ise nähtav. Kodust istudes on raske olla organisatsioonile nähtav ja seda eest vedada. Seepärast peavad juhid enda jaoks välja mõtlema põhimõtted, kuidas ja millega oleksid nad ettevõtte sees nähtavad isegi kodust tööd tehes. Tõenäoliselt ei pöördu paljud töötajad enam kunagi tagasi kontorisse ja taolise organisatsiooni koos hoidmiseks on vaja uus traditsioone ja tseremooniaid.
Kõige suurem avastus koroonakriisist on aga hoopis, et inimesed on palju rohkem valmis teineteist toetama ja uusi töövõtteid õppima, kui paljud IT inimesed enne arvasid. ????
Artikkel ilmus esmakordselt BCS Itera ajakirjas sügis 2020. Tutvu ajakirjaga siin: https://www.itera.ee/wp/wp-content/uploads/2020/09/Ari-IT-2020_2.pdf