Digitaliseerumine mõjutab kõiki valdkondi alates kaubandusest ja tootmisest kuni panganduse ja meediani. Tänaseks ei ole enam ühtegi tööstusharu, kus juhid saaksid surmkindlalt väita, et digitaliseerumine ei mõjuta nende klientide ostuharjumusi, partnerite ootusi või võimalusi saavutada uut efektiivsuse taset. Maailma suurimad reklaamifirmad on Google ja Facebook, igas suuremas poes on iseteeninduskassad ning Amazoni veebipoest, mis valitseb USA e-kaubanduse turgu, tehakse Forbesi andmetel 72% ostudest nutitelefonidest.
Näeme, kuidas digitaalne areng lõhub ära senised klientidega suhtlemise kanalid, konkurendid hakkavad liikuma kiiremini ning partnerid ootavad suuremas mahus automatiseeritud infovahetust. Need uued ohud ei ole ilma võimalusteta. Me elame hetkes, kus sünnib täiesti uus põlvkond ärisüsteeme. Pilveteenused pakuvad ettevõtetele piiramatut arvutusjõudust koos andmetöötlusplatvormidega, kus treenitud otsustusmudelid suudavad õigeid otsuseid langetada reaalajas. Me saame toodetesse ehitada efektiivseid ja paindlikke intelligentseid süsteeme, mis muudavad nii tootmist, kliendisuhtlust kui arendustööd.
Täiendava tulu teenimiseks on sisuliselt kolm võimalust:
- Suurendada pakutavat väärtust ja küsida kõrgemat hinda;
- Vähendada toote valmistamise kulusid;
- Vähendada tootmise sisendite kulu.
Tulemuslikum müük ja turundus
Ostujõulised turud asuvad meist läänes ja odava tootmisega riigid meist idas. Tootmisettevõtete juhid on siiani leidnud, et Eestis on odavam toota kui Hiinas, sest läheduse tõttu on meiega lihtsam suhelda, parema haridusega töötajad tagavad parema kvaliteedi ning logistika on lihtsam. Digitaliseerumine murrab kõik need konkurentsieelised. Digitaalselt integreeritud tootmisest saab klient kogu aeg reaalajas ülevaate tarnete seisust, mis lihtsustab oluliselt igapäevast suhtlust. Samuti on taolisest süsteemist võimalik kvaliteediprobleemid tuvastada reaalajas ja kliendini praaki ei jõua. Ja logistikas ei ole tavaliselt probleemiks see, kas kaup jõuab kohale päeva või nädalaga, vaid et see jõuaks täpselt sobival hetkel.
Töötajate parem haridus, geograafiline lähedus ja sarnane kultuuriline taust võivad ka edaspidi toimida konkurentsieelistena, kuid neid eeliseid ei tohi pärssida tehnoloogiline mahajäämus. Integreerides nutikat tehnoloogiat oma tootmisesse ja toodetesse on võimalik veel rohkem tugevdada kliendisuhet, näha ja mõista klientide vajaduste muutusi ning luua väärtuspakkumisi, mida kliendid ei ole veel ise tunnetanud.
Näited võimalikest kasudest:
- Müügitiim saab kliendile aru andmise asemel tegeleda uute diilidega.
- Insenerid näevad, kuidas klient tooteid kasutab ning oskavad lisada uusi võimalusi.
- Turundus saab kliente nende vajaduste järgi paremini segmentida.
- Kliendid, kes on teie infoväljas, ei vaata turul ringi.
Lõppude lõpuks ei konkureerita ju mitte madalamas omahinnas, vaid kõige paremas kogukulu ja saadud väärtuse proportsioonis.
Digitaliseerimine – Teekond ennetavast hooldusest ennustavani
Tootmises säästetud protsent võib ettevõtte kogurentaabluses olla väärt kümneid. Jaapani tootjad tõestasid möödunud sajandi keskel, et pidev väikeste parenduste rakendamine kumuleerub suurteks eelisteks kvaliteedis ja tootmise omahinnas. Tootmisprotsessi digitaliseerimisega on sarnane lugu – igas tootmise etapis saavutatav sääst on võrdlemisi väike, kuid terve ahela lõikes saavutatav muutus märkimisväärne.
Tootmisprotsessi digitaliseerimisest saavad kasu nii tootmine, müük kui ka hanked ja kvaliteedikontroll. Müük omab toodete valmimise plaanist paremat ülevaadet ja saab selle järgi oma prioriteete plaanida. Hangete osakond näeb reaalajas toorainete vajadust ja teab asenduse õigeks ajaks tellida. Ning kvaliteedikontroll näeb kõrvalekaldeid normist kohe kui need toimuvad. Kuidas aga tootmise otsest kulu kokku hoida?
Kõik tootmisseadmed vajavad korralist hooldust. Kui korralist hooldust liiga harva teha, tekivad ootamatult kulukad tootmisseisakud ja tegelikult on hooldus alati erakorraline (loe: kallis). Kui korralist hooldust aga liiga tihti teha, tekib kahtlus, et sage hooldustsükkel on liiga kallis. Kas poleks tore kui saaks korralist hooldust teha just siis kui seda päriselt vaja on? Kaasaegsed intelligentsed süsteemid suudavad elektri tarbimisest, vibratsioonist ja teistest näitajatest leida seoseid, mis viitavad hoolduse teostamise vajadustele. Neid parameetreid pidevalt mõõtes ja algoritme treenides jõuame optimaalse hooldusaja prognoosimiseni. Nii saabki teha korralise hoolduse siis, kui seda vaja ja mitte varem ega hiljem.
Organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohast on vahel isegi kõige tähtsam see, et digitaliseerimise käigus kirjeldatakse inimeste peas olev oskusteave tootmise juhtimise algoritmi. Oskusteave muundatakse organisatsioonikapitaliks selliselt, et üksikute juhtivspetsialistide lahkumine ei põhjusta äri katkestusi.
Tervet tarneahelat hõlmav just-in-time
Kõik tootmise valdkonna spetsialistid teavad kui ohtlik on keskenduda lokaalsetele optimumidele. Siiski tehakse seda oma ettevõtte kontekstis jätkuvalt. Sama moodi nagu tootmisjuhi jaoks on CNC pink vaid üks punkt ahelas oleme meie vaid üheks punktiks oma klientide ahelas. Isegi kui me toodame odavalt ja enda arvates kvaliteetselt, ei pruugi meil olla samad omadused kliendi silmis. Kui meiega on kulukas ja aeglane suhelda ja meie tarneplaan ei ole kliendi jaoks piisavalt läbipaistev, siis on kulu kliendi jaoks kõrge. Klient peab hoidma suuremat laoseisu, et juhtida meie tarneriski ja meie toodangu tunnetuslik kvaliteet on madal, sest me pakume “üllatusi”. Ka meie enda jaoks on protsess kallim kui me ei ole ennast integreerinud kliendi süsteemi, sest me ei näe piisavalt pikalt ette, millal täpselt kliendil meie toote järgi vajadus tekib. Nii peame ka ise suuremat valmistoodangu ladu hoidma.
Kokkuvõte
Juhid soovivad oma ettevõtteid arendada, kinnistada endale kliente ja seeläbi suurendada müüki. Selleks tuleb omale sobivad kliendid paremini kaardistada, arendada tooteid klientide ootustele vastavaks, toota efektiivselt ning kõrge kvaliteediga. Kõigi nende eesmärkide täitmise juures loob äriprotsesside digitaliseerimine uus võimalusi.
Mida tootmisettevõtete juhid soovivad saavutada?
- Suurendada müüki, kinnistada uusi kliente ja saavutada nende rahulolu.
- Paremini ennustada potentsiaalseid ostjaid ja tooteväljundeid.
- Suurendada arendusosakonna ja inseneride tulemuslikkust.
- Leida ja rakendada efektiivseid tootmisvõtteid.
- Suurendada tootmise mahtu ja väljundi kvaliteeti.
Digitaliseerimise ärilised väljundid
- Tulemuslikumad turundus ja müük
- Suurem turuosa
- Ihaldatumad tooted ja teenused
- Toodete kiirem lansseerimine
- Väiksemad tegevuskulud
Kui Sul tekkis ideid või küsimusi enda tootmisettevõtte arendamiseks, võta ühendust toomas.mottus@primend.com ja arutame võimalused hea meelega läbi.
Artikkel ilmus esmakordselt BCS Itera Äri ja IT kevadnumbris
22.05.2017